ASUKOHT:

Pinska küla, 71066, Viljandi vald, Viljandimaa
Asukoht kaardil
GPS 25°31'14'' E, 58°21'7'' N

KONTAKT:

GSM: (+372) 5665 3333

KONTAKTISIK:

Angelika Toom
Tel: (+372) 56653333

  • ee
  • en
  • ru
  • fi
  • sv

Asukohakirjeldus: Külalistemaja asub Viljandi kesklinnast 5 km kaugusel. Viljandi-Pärnu mnt. ringteelt tuleb sõita 2 km Pärnu suunas ja enne viadukti/silda sõita paremale ning seejärel STOP märgi juurest uuesti paremale, 200 m pärast näete silti Pinska külalistemaja. Soomaa rahvuspargist 30 km.
Pinska Külalistemaja asub vanal talukohal, millest annavad märku võimsad kivihooned. Nõukogude ajal ehitati talu ümber Viljandi Näidssohvoosi kontoriks, viimane tegutses seal 1990nda aastateni. 
Korraldame tähtpäevi, pulmi, kokkutulekuid ja muid sündmusi. Pakume toitlustust ettetellimisel.
Majas on puuküttega saun koos kaminaruumiga, kus on mõnus lõõgastuda ja korraldada koosviibimisi koos toitlustusega. Meie saunas saate vabaneda pingetest, taastada oma jõudu ja saada uut energialaengut! Lavale mahub korraga vabalt 6 inimest ja kaminaruumi kuni 12 sõpra.
Spordihuvilistele pakume võimalust kasutada peeglite ja puitparketiga treeningsaali, mõõtudega 6x11m.
Hooajaliseks kasutuseks on vana maakivist küün, kus on mõnus pidada suurt pulmapidu või muud lõbusat simmanit. Sinna mahub istekohtadega kuni 150 in.

Pinska Külalistemaja (20+5 voodikohta)

Majutus: 20 voodikohta, 5 lisakohta.
Pakume soodsat võimalust ööbida ise või majutada oma külalisi meie koduselt mugavas majas. Soovime anda endast parima, et tunneksite end hästi ja mugavalt kogu siin veedetud aja jooksul. Meie külalistemajas on hetkel 9 ilusat tuba.
Hinnad: Majutus koos hommikusöögiga 15-16 €/in, terve maja rent 369 €, saunakompleks koos mullivanniga 47 €/2h.

Asukoht kaardil

Viljandimaa vaatamisväärsused (10)

Karksi kantsi ehk Lossimägi

Karksi kantsi ehk Lossimäge peetakse muistsete eestlaste linnuse asemeks. Muistsete eestlaste linnusease. Karksi foogtkonda mainivad ajalooallikad esmakordselt 1248.a. Karksi linnus hävis Põhjasõjas 1708. aastal. Säilinud müüride vahel linnuse hoovis toimuvad tänapäeval kultuuri- ja spordiüritused.
Ajaloolist huvi pakuvad 1778. aastal valminud Karksi Peetri kirik, mis on ainulaadne Eestis ja 17. sajandist pärit Karksi mõisniku kindralleitnant von Lieveni perekonna barokkstiilis kabel, mis asub endise ordurüütlite kalmistu kohal. Kabel on vanim ümbruskonnas säilinud ehitusmälestis. Karksi mõisa süda jääb linnusest mõni kilomeeter eemale, säilinud on osa tiikidega kujundatud pargist ja mõned kõrvalhooned. Siinsed järvesilmad pakuvad silmailu, kalastamis- ja ujumisvõimalusi.

Täpsemalt loe siit

Kirjanik A.Kitzbergi tubamuuseum

August Kitzberg (1855-1927) on Viljandimaa tuntumaid kirjanikke, siinmail on ta saanud inspiratsiooni oma teoste kirjutamiseks. Muuseumis saab tutvuda põhjalikult Kitsede suguvõsaga, Kitzbergi loominguga ja vallakirjutaja töötoaga. Võimalus on seigelda kirjaniku loominguradadel jalgsi, ratastel või autoga. Muuseumist saab tellida teejuhi.

Täpsemalt loe siit

Kolga-Jaani Ristija Johannese kirik

Kolga-Jaani Ristija Johannese kirik ehitati juba 14. saj, torn lisati 1875. Säilinud on 1380. a puukrutsifiks, 18. saj kroonlühter, maalid ja vana kalmistu. Altariseina asemel on idaaknal vitraaž. Omapärased on kirikus säilinud Vana Testamendi teemalised maalingud.

Täpsemalt loe siit

Olustvere mõis

Olustvere mõisa peahoone on ehitatud järgides juugendstiili 19. sajandil. Peahoone vastas asuv valitseja maja seostub stiililt hästi peahoonega. Teistest hoonetest on tähelepanuväärivad punastest tellistest karjaõu koos meierei ja väravatega, viinavabrik ning maantee ääres asuv ait. Omapära lisab metallist varikatuse ja vändaga kaev. Kompleksi ümbritseb kõrge kivimüüriga piiratud liigirikas inglise stiilis park ja põlispuude alleed. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli kasutuses olevas mõisa peahoones asub muuseum, kus eksponeeritud topistekogu.

Täpsemalt loe siit

Parika raba

Olustvere vallas asub Eesti üks vanemaid rabasid Parika raba, mille vanuseks arvatakse olevat ligikaudu 9000 aastat. Rabas asuvas Parika järves kasvab mitmeid haruldasi veetaimi.

Täpsemalt loe siit

Soomaa Rahvuspark

Soomaa Rahvuspark moodustati 1993.a. puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa Külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal saab informatsiooni õpperadade, piknikupaikade, vaatetornide, matkaonnide jms kohta. Populaarsemad neist on Ruunaraipe Luited, Kopra rada, Riisa raba rada, Mulgi heinamaa, Oksa kompleks, Läti vaatetorn, Meiekose õpperada ja laagriplats, Ingatsi rada ja vaatetorn, rippsillad, karu post.

Täpsemalt loe siit

Suure-Jaani kirik

Suure-Jaani kiriku (ehitatud XIV saj.) torni siseseina on müüritud rõngasrist nn. Anne rist, mille talurahvas olevat pühendanud naisele, kes Liivi sõja ajal katku surnud inimesi pesnud ja riidesse pannud. Vaatamist väärib ka Suure-Jaani kalmistu ja Lembitu ausammas.

Täpsemalt loe siit

Teringi maastikukaitseala

Selleks, et kaitsealast ülevaadet saada ja rabaloodust nautida, on ehitatud 4,5 km pikkune ringikujuline laudtee, mille läbimiseks kulub ligikaudu 2 tundi. Rajal on hulgaliselt informatsiooni taimestiku, loomastiku ja linnustiku kohta, samuti puhkepingid. Rajal matkates on võimalik näha kidurate soo-mändidega lageraba, puisraba, älveid, laukaid, vana looduslähedast metsa, segametsa, kuusikut, kaasikut, männikut ja tutvuda mitmekesise rabataimestikuga. Suvel-sügisel on matkarajal võimalik osa saada rikkalikust muraka, pohla või jõhvikasaagist.
Giidi tellimine õpperajale tel: +372 513 2944.

Täpsemalt loe siit

Vana-Võidu mõis

Tänassilma ürgoru lõunakaldale jääv Vana-Võidu mõis võis mõisana olemas olla juba XV saj. lõpul. Oma järelklassitsistlikust stiilist ja sarmist on peahoone palju minetanud, kui tema tiibosad, mis algselt olid mõeldud ühekorruselistena, 1939.a. ümber ehitati. Üks uhkemaid ehitisi on otse eesväljaku äärde jääv ait, mida ilmestab sammastik.

Täpsemalt loe siit

Viljandi lossipark koos ordulinnuse varemetega

Viljandi lossipark koos ordulinnuse varemetega asub Viljandi ürgoru põhjapoolses osas. Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sõdade tõttu on võimsast ordulinnusest antud hetkeks vaid mõni kivisein püsti jäänud. Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Kaunis vaade avaneb varemetelt Viljandi järvele.

VILJANDI TURISMIINFOKESKUS
Vabaduse pl 6, 71020 Viljandi
Tel/faks: +372 433 0442
viljandi@visitestonia.com

KARKSI-NUIA TURISMIINFOPUNKT
Viljandi mnt. 1, 69104 Karksi-Nuia, Viljandimaa
Tel. +372 435 5527
turism@karksi.ee

Täpsemalt loe siit