Kollassaare matkaonn

Teematalud, muuseumid, külastuskeskused, Aktiivne puhkus


ASUKOHT:

Vetepere küla, 73416, Järva vald, Järvamaa
Asukoht kaardil
GPS 59°05'58.8"N, 25°31'58.7"E

KONTAKT:

GSM: (+372) 5563 4030

KONTAKTISIK:

Erki Vaikre

  • ee
  • en
  • ru


Seotud ettevõtted

Kollassaare talukoht asub Lõuna Kõrvemaal ühel unustatud soosaarel.
Täna on talu MTÜ Estlanderi rahva hingekodu ning meie südameasjaks on hoida seda kohta korras ja avali kõikidele hoolivatele looduse-, pärandi- ja loomulikkuse nautijatele. Tasuta lihtne matkakodu soode ja rabade keskel RMK matkaraja veeres mahutab majakese põrandale kuni 20 in ja ümbruse metsaonnidesse teist sama palju. Õuel on suitsusaun, köögikoda, lõkkekoht ja välikäimla.
Teeline, kui sa satud Kollassaarele, siis hooli aja jälgedest, ausate inimeste kestvast tööst ning iidse koha väärikusest.
Meilt saad tellida Kollassaarele erinevaid loodusteemalisi koolitusi alates rabakoolitusest ja üleelamiskursusest lõpetades muinassepise, lõkketoitude ja saunakoolitusega.
PS! Enne Kollasaarele tulekut registreeri ennast meie kodulehel ning tutvu Kollassaare reeglitega. Hoia seda Hea Hingusega põlist kohta!

Asukoht kaardil

Järvamaa vaatamisväärsused (10)

A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel

A.H.Tammsaare (1878-1940) muuseum Vargamäel avati kirjaniku sünnikodus 1958. aastal. Taastatuna avati samas rehielamu, laut, saunikute hooned, piiriaiad ning rabadesse rajatud matkarajad. 2009. a. renoveeriti muuseumi laut koolitusruumideks ja peamajja valmis uus ekspositsioon. Muuseumi maa-alal paiknevad Järvamaa kultuurihiis, kuhu maakonna kultuuripreemia laureaadid istutavad igal kevadel omanimelise puu ja lastele on metsa äärde rajatud turnimise ala.

Täpsemalt loe siit

Eesti Piimandusmuuseum

Eesti Piimandusmuuseum 19. sajandi teisel poolel hakati suurt rõhku panema piimanduse arendamisele Eestis. Kuna piima tootmine ja töötlemine on olnud olulise tähtsusega, tekkis vajadus jäädvustada Eesti piimanduse areng ka tulevastele põlvedele. Eesti Piimandusmuuseum Imaveres loodi 1976. aastal, kuid külastajatele avati uksed 2001. aastal. Ette tellides saab muuseumis ise võid valmistada ja leiba küpsetada.

Täpsemalt loe siit

Eesti Ringhäälingumuuseum

Eesti Ringhäälingumuuseum asutati Türil 1999. aastal. Muuseumis on ringhäälingu ajalugu tutvustav püsinäitus esimesest saatekatsest kuni tänapäevani. Võimalik on ette tellida giidituur ning huvitavaid programme (nagu kuuldemänguprogramm „Teeme ise kuuldemängu“ või teleprogramm „Meie uudised“.

Täpsemalt loe siit

Järva-Jaani muuseumid

Järva-Jaani alevis asuvad muuseumid (www.jjmuuseum.ee). Kui otsida Eestis suurima muuseumide kontsentratsiooniga alevikku siis on see Järva-Jaani. Alevikust võib leida Tuletõrjemuuseumi, Kinomuuseumi, Vanatehnika varjupaiga ja valla muuseumi. Kõiki neid saab külastada kokkuleppel.

Täpsemalt loe siit

Järvamaa mõisad

Järvamaa mõisadSargvere, Koigi, Albu, Roosna-Alliku (www.roosnaallikumois.ee), Eivere, Laupa, Põhjaka mõis (www.pohjaka.ee).
Järvamaa on rikas taastatud ja kasutusel olevate mõisahoonete poolest. Kõikides mõisahoonetes on koha leidnud erinevad ettevõtted - Eivere mõisas konverentsivõimalusega majutusettevõte, Põhjaka mõisas tunnustatud toitlustusettevõte, Sargvere mõisas on koha leidnud muuseum, Albu, Laupa, Roosna-Alliku ja Koigi mõisas asuvad põhikoolid, mis on suveperioodil avatud turistidele. Roosna-Alliku mõisas pakutakse grupitoitlustust mõisainterjööris ja Koigi mõisas on suurepärased konverentsivõimalused, mis ei sega koolitööd.

Täpsemalt loe siit

Kilplaste teemapark

Müüsleri endisesse mõisaparki on rajatud Kilplaste teemapark, mis kujutab endast omanäolist laste ja noorte mängu- ja spordiväljakut, milles enamus objekte ja atraktsioone on seotud kilplaste muistenditega. Avatud on Kilplaste koda, kus pakutakse kilplastele omaseid käelise isetegemise võimalusi.

Täpsemalt loe siit

Norra allikad

Endla Looduskaitseala lääneosas on 11 allikate rühma ligi 40 allikaga. Need veerohked karstiallikad avanevad Pandivere kõrgustiku nõlval.

Täpsemalt loe siit

Paide Vallitorn ja ajakeskus Wittenstein

Paide Vallitorn ja ajakeskus Wittenstein (www.wittenstein.ee). Paide Ordulinnuse rajamist Vallimäele alustati 1265.aastal. Linnuse ehitamisel kasutati kohapeal leiduvat valget paekivi. Esimeseks rajatiseks oli kaheksakandiline kaitsetorn Pikk Hermann. 1993. aastal, Jüriöö Ülestõusu 650. aastapäevaks, ehitati lagunenud Vallitorn uuesti üles ja avati huvilistele. Tornis on 2011 aastal avatud uus püsinäitus „Ajakeskus Wittenstein“, mille loomisel aitasid kaasa Eesti tipptegijad. Näitus viib külastaja ajas rändama viikingite ajast tänapäevani.

Täpsemalt loe siit

Seidla mõisa tuuleveski

18. sajandist pärinev Seidla mõisa tuuleveski on Eesti kultuuriloos üks väheseid hollandi tüüpi tuulikuid, mis on säilinud koos sisseseadega oma algses funktsioonis. Tuulik on haruldane, kuna teist sarnast kogu sisseseadega komplektselt säilinud ja oma autentse välisilme säilitanud tuulikut mandri-Eestis ei kohta. Samuti esindab Seidla tuulik oma algupärandis mõisa tuuleveski tüpoloogiat, paiknedes mõisa südamest veidi eemal nähtaval künkal, milliseid kogu Eesti territooriumil on mõisaansamblites komplektsena säilinud alla 5 eksemplari. Ette tellides pannakse veski tööle ja jahvatatakse jahu, mida on võimalik ka kaasa osta.

Täpsemalt loe siit

Valgehobusemägi

Kõrvemaa maastikukaitsealal asuv Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus kutsub tervislikke puhkehetki veetma nii suvel kui ka talvel. Külastaja kasutuses on huvitava profiiliga valgustatud 3 ja 5 km pikkused suusarajad, liftiga lumelaua ja lumerõngarada, suvel kepikõnni, jalgratta ja matkarajad. Valgehobusemägi on Kõrvemaa üks kõrgemaid tippe (107 m ü.m.p.), kuhu püstitatud 28 m kõrgune vaatetorn.

Täpsemalt loe siit