Otepää Maarja luteri kirik on Otepää vanim ehitis. 4. juunil 1884 pühitseti Otepää kirikumõisa saalis EÜS-I sini-must-valge lipp, millest sai hilisem rahvuslipp ja 1992. a riigilipp. Lipu bareljeefid, mille autor on skulptor Voldemar Mellik, avati kiriku seinal 1934. a (rahvuslipu 50. aastapäeval). Bareljeefid hävitati 1950. a, aga taastati skulptor Mati Variku poolt ja taasavati 15. juulil 1989. Otepää Kirikumõisa parki on püstitatud monument Jakob Hurdale, Otepää kirikus tegutsenud esimesele eesti soost pastorile ja rahvaluulekogujale. Pastoraadis asuvad Lipumuuseum ja Jakob Hurda tuba. Tehvandi Spordikeskuses on avatud Otepää Talispordimuuseum.
Otepää linnamäel asus muistne eestlaste maalinn, mida looduslikult hea asendi tõttu oli kerge kaitsta. Maalinna täpne tekkimisaeg on teadmata, kuid juba tuhat aastat tagasi oli ta muistse Ugala tähtsaim linnus. Praegu võib näha linnamäel 1224. a piiskop Hermani poolt rajatud kivilinnuse varemeid. Linnamäelt on leitud väljakaevamiste käigus teadaolevalt maailma esimene tulirelv.
Otepääl positiivsete energiaväljade olemasolu tähistamiseks püstitati 1. oktoobril 1992 Mäe tänavale Energiasammas. Energiasammas on sümboliks, et inimene on üks osake loodusest, kus kõige aluseks on loodusseadused, kus on tasakaal ja vastastikune sõltuvus.
Täpsemalt loe siit