Kopra Talu
Seminarid maal, Aktiivne puhkus, Majutus, Toitlustamine ja söögikohad
ASUKOHT:
Tuhalaane küla, 71022, Mulgi vald, Viljandimaa
Asukoht kaardil
GPS 25°36'54'' E, 58°10'34'' N
KONTAKT:
GSM: (+372) 521 0318
E-KONTAKT:
KONTAKTISIK:
Merike Härmsalu
Asukoht: Kopra talu asub Viljandist 25 km kaugusell. Kõige lihtsam viis kohale jõudmiseks on sõita Viljandist Karksi-Nuia poole. Umbes 20 kilomeetrit Viljandist, pärast Ahimäe bussipeatust juhatab Kopra Talu silt vasakule. Sealt edasi tuleb sõita 3 kilomeetrit Tuhalaane küla poole. Enne Tuhalaane küla on paremal pool silt, mis juhatab paremale keerama. Edasi ainult otse sõites, 2 kilomeetri pärast jõuategi Kopra Talu rootsipunaste majadeni.
Kopra Talu – see on ehe loodus, aastasadade hingus ja tänapäevased mugavused üheskoos. Kopra Talu kutsub teid kaunisse ja rahulikku keskkonda läbi viima suvepäevi, koolitusi, seminare, pulmi ja sünnipäevi koos meeldiva lõõgastuse ja toiduga. ööbimisviise on talus mitmeid.
Lisavõimalused ja teenused: Telkimine, saunad (leilisaun, suitsusaun, parvsaun) kaminasaalid, kanuud, kalapüük, paintball, vibulaskmine, jahiturism, grillimine-lõkkeplats, matkarajad, geoseiklus, korv- ja võrkpall, lastele mänguväljak.
Kopra Talu (116/55 kohta)
Majutus: Kokku 44 tuba, 116 voodikohta. Suvel lisaks 55 kohta.
- Peamajas 9 tuba (2 ühekohalist, 6 kahekohalist ja 1 kolmekohaline). Kuues toas on wc/dušš ning kolm tuba jagavad ühist wc/dušši, mis asub koridoris.
- Külalistemajas on 13 tuba, 26 voodikohta. Igas toas WC/dušš.
- Tarekeses on 16 tuba, 64 voodikohta. Tubades on 4 voodit ja wc/dušš.
- Jäälinnumajas 6 tuba (2 ja 4-kohalised). igas toas wc/dušš.
- Suvel lisaks majutus aidas ja küünis. Aidas kolm kambrit (6-, 12- ja 15-kohaline). Küünis kokku 22 kohta.
- Telkida saab turismitalu suurtel aladel. Telkimisplatside lähedusse on rajatud välipesemiskohad.
Hinnad: Majutus tubades alates 27 €/in.
Asukoht kaardil
Viljandimaa vaatamisväärsused (10)
Karksi kantsi ehk Lossimägi
Karksi kantsi ehk Lossimäge peetakse muistsete eestlaste linnuse asemeks. Muistsete eestlaste linnusease. Karksi foogtkonda mainivad ajalooallikad esmakordselt 1248. a. Karksi linnus hävis Põhjasõjas 1708. aastal. Säilinud müüride vahel linnuse hoovis toimuvad tänapäeval kultuuri- ja spordiüritused.
Ajaloolist huvi pakuvad 1778. aastal valminud Karksi Peetri kirik, mis on ainulaadne Eestis ja 17. sajandist pärit Karksi mõisniku kindralleitnant von Lieveni perekonna barokkstiilis kabel, mis asub endise ordurüütlite kalmistu kohal. Kabel on vanim ümbruskonnas säilinud ehitusmälestis. Karksi mõisa süda jääb linnusest mõni kilomeeter eemale, säilinud on osa tiikidega kujundatud pargist ja mõned kõrvalhooned. Siinsed järvesilmad pakuvad silmailu, kalastamis- ja ujumisvõimalusi.
Kirjanik A.Kitzbergi tubamuuseum
August Kitzberg (1855-1927) on Viljandimaa tuntumaid kirjanikke, siinmail on ta saanud inspiratsiooni oma teoste kirjutamiseks. Muuseumis saab tutvuda põhjalikult Kitsede suguvõsaga, Kitzbergi loominguga ja vallakirjutaja töötoaga. Võimalus on seigelda kirjaniku loominguradadel jalgsi, ratastel või autoga. Muuseumist saab tellida teejuhi.
Kolga-Jaani Ristija Johannese kirik
Kolga-Jaani Ristija Johannese kirik ehitati juba 14. saj, torn lisati 1875. Säilinud on 1380. a puukrutsifiks, 18. saj kroonlühter, maalid ja vana kalmistu. Altariseina asemel on idaaknal vitraaž. Omapärased on kirikus säilinud Vana Testamendi teemalised maalingud.
Olustvere mõis
Olustvere mõisa peahoone on ehitatud järgides juugendstiili 19. sajandil. Peahoone vastas asuv valitseja maja seostub stiililt hästi peahoonega. Teistest hoonetest on tähelepanuväärivad punastest tellistest karjaõu koos meierei ja väravatega, viinavabrik ning maantee ääres asuv ait. Omapära lisab metallist varikatuse ja vändaga kaev. Kompleksi ümbritseb kõrge kivimüüriga piiratud liigirikas inglise stiilis park ja põlispuude alleed. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli kasutuses olevas mõisa peahoones asub muuseum, kus eksponeeritud topistekogu.
Parika raba
Olustvere vallas asub Eesti üks vanemaid rabasid Parika raba, mille vanuseks arvatakse olevat ligikaudu 9000 aastat. Rabas asuvas Parika järves kasvab mitmeid haruldasi veetaimi.
Soomaa Rahvuspark
Soomaa Rahvuspark moodustati 1993. a puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa Külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal saab informatsiooni õpperadade, piknikupaikade, vaatetornide, matkaonnide jms kohta. Populaarsemad neist on Ruunaraipe Luited, Kopra rada, Riisa raba rada, Mulgi heinamaa, Oksa kompleks, Läti vaatetorn, Meiekose õpperada ja laagriplats, Ingatsi rada ja vaatetorn, rippsillad, karu post.
Suure-Jaani kirik
Suure-Jaani kiriku (ehitatud XIV saj) torni siseseina on müüritud rõngasrist nn. Anne rist, mille talurahvas olevat pühendanud naisele, kes Liivi sõja ajal katku surnud inimesi pesnud ja riidesse pannud. Vaatamist väärib ka Suure-Jaani kalmistu ja Lembitu ausammas.
Teringi maastikukaitseala
Selleks, et kaitsealast ülevaadet saada ja rabaloodust nautida, on ehitatud 4,5 km pikkune ringikujuline laudtee, mille läbimiseks kulub ligikaudu 2 tundi. Rajal on hulgaliselt informatsiooni taimestiku, loomastiku ja linnustiku kohta, samuti puhkepingid. Rajal matkates on võimalik näha kidurate soo-mändidega lageraba, puisraba, älveid, laukaid, vana looduslähedast metsa, segametsa, kuusikut, kaasikut, männikut ja tutvuda mitmekesise rabataimestikuga. Suvel-sügisel on matkarajal võimalik osa saada rikkalikust muraka, pohla või jõhvikasaagist.
Giidi tellimine õpperajale tel: +372 513 2944.
Vana-Võidu mõis
Tänassilma ürgoru lõunakaldale jääv Vana-Võidu mõis võis mõisana olemas olla juba XV saj lõpul. Oma järelklassitsistlikust stiilist ja sarmist on peahoone palju minetanud, kui tema tiibosad, mis algselt olid mõeldud ühekorruselistena, 1939. a ümber ehitati. Üks uhkemaid ehitisi on otse eesväljaku äärde jääv ait, mida ilmestab sammastik.
Viljandi lossipark koos ordulinnuse varemetega
Viljandi lossipark koos ordulinnuse varemetega asub Viljandi ürgoru põhjapoolses osas. Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sõdade tõttu on võimsast ordulinnusest antud hetkeks vaid mõni kivisein püsti jäänud. Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Kaunis vaade avaneb varemetelt Viljandi järvele.
