Roosta Puhkeküla
Seminarid maal, Aktiivne puhkus, Majutus, Toitlustamine ja söögikohad
ASUKOHT:
Elbiku küla, 91202, Lääne-Nigula vald, Läänemaa
Asukoht kaardil
GPS 23°31'11'' E, 59°9'26'' N
KONTAKT:
Tel: (+372) 472 5190
GSM: (+372) 525 6699
E-KONTAKT:
Roosta puhkeküla eeliseks on Läänemaa kaunis loodus ning kaubamärgiks kogemused ja kvaliteet. Tegutseme juba 1990. aastast ja teame, kuidas oma külastajate ootusi täita.
Lisaks männimetsale ja liivarannale on meil veel palju pakkuda: seminarid, konverentsid ja koolitused; firmade suvepäevad; Roosta Catering ja Roosta Köök; sünnipäevad ja muud peod; seikluspark; lastelaagrid; puhkusepaketid, telkimisvõimalused kuni 500-le telgile, autokaravani parkimise võimalused kuni 14-le autole.
Puhkeküla saunad:
- Peamaja saunakompleksi kuulub 2 leilisauna ja 1 aurusauna. Lisaks saunadele veel ka mullivann, kaminasaal, eesruum, väike köök, riietusruumid ja wc-d. Saunakompleks mahutab korraga kuni 30 inimest.
- Saun ratastel on mobiilne saun, mille saab viia Teile meelepärasele kohale – kasvõi randa, kus saab otse merre joosta.
- Saunaga puhkemaja sobib ideaalselt väiksemale seltskonnale (kuni 8 inimest). Saunamajas on leiliruum, pesemisruum koos riietumisnurgaga, wc ja eesruum. Peresauna kõrval terrassil asub kümblustünn.
Nii töine kui vaba aeg saab Roostal sisustatud nii, et olete välja puhanud ja valmis uuteks väljakutseteks. Meie abivalmis meeskond korraldab teile täpselt sellise ürituse, nagu soovite!
Roosta Puhkeküla (256 voodikohta)
Majutus: Puhkekülas 32 puhkemaja, 42 magamistuba, 84 mugavat voodikohta, lisakohtade võimalus. Koos lisakohtadega max 256 voodikohta.
Puhkemajad on ühe, kahe või kolme magamistoaga ning lisakohtadega katusealusel poolkorrusel. Kõik puhkemajad on aastaringselt kasutatavad ja kõigis majades on avatud elutuba ja köök, wc, duširuum ning rõdu. Kaks puhkemaja on ehitatud sobivaks ratastooliga külastajatele.
Hinnad: ühe magamistoaga puhkemaja 2-le olenevalt hooajast 99-149€/ööpäev.
Karavaniparkla (14 kohta)
Roosta Puhkekülas on 14 autokaravani kohta, kus on tagatud vajalik elektriühendus (16 A). Vett saavad karavaniga peatujad peamajast ning puhkeküla territooriumil asuvast kaevust. Reoveepaagi tühjendamise kohta saab infot administraatorilt. Autokaravani koha hinna sees on sooja veega duširuumi kasutamise võimalus. Vajadusel saab kasutada peamaja ja peresauna WC-d. Kuivkäimlad asuvad ranna juures ning puhkeküla territooriumil tenniseväljaku läheduses. Lubatud on lemmikloomad ning grillimine.
Roosta Puhkeküla on ACSI EuroCampings, ADAC Campingwelt, Deutscher Camping-Club (DCC) ning Europa Camping+Caravaning (ECC) liige.
Asukoht kaardil
Läänemaa vaatamisväärsused (10)
Haapsalu piiskopilinnus
Haapsalu piiskopilinnust hakati rajama 13. sajandil, kui moodustati Saare–Lääne piiskopkond, mille keskuseks Haapsalu sai. Linnuse vanim osa on nn väike linnus ning väärtuslikum osa Toomkirik, mis on suurim ühelööviline kirik Baltikumis. Kirikuga ühendatud ristimiskabelit kutsutakse ka Valge Daami kabeliks, sest just selle kabeli aknale ilmub augusti täiskuuöödel valge naisekuju.
Piiskopilinnuse muuseum tutvustab linnuse ajalugu, eksponeeritud on keskaegsed relvad ja raidkivid. Linnale ja selle ümbrusele saab pilku heita Kellatornist.
Haapsalu raudteejaam
Haapsalu raudteejaama nn Imperaatoripaviljonis asub Eesti Raudteemuuseum. Haapsalu vaksal (ehit. 1905-1907) on linna üheks omapärasemaks hooneks, mille puitpitsiline historistlik ehituslaad on saanud eeskujuks nii mõnelegi teisele linna esinduslikule majale. Jaamahoone projekt koostati Peterburis ning selle suursugususega rõhutati Haapsalu kui kuurortlinna tähtsust ja vajadust vastu võtta Vene kroonitud päid.
Haapsalu vanalinn
Haapsalu vanalinn oma puitpitsiliste majade ja kitsaste mereni suunduvate tänavatega on iga romantiku unistuseks.
Ilon Wiklandi galerii
Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu. Ilon Wiklandi Galeriis (www.salm.ee/muuseumid/iloni-imedemaa) on väljapanek kunstniku töödest.
Lihula linnus
Lihula linnuse ehitasid sakslased juba 1242. aastal. 1234-1251 oli Lihula Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks. Linnus koos selle juurde tekkinud asulaga hävisid 1558-1583.a. toimunud Liivi sõjas. Linnuse varemetel on praegu lauluväljak ning siit avaneb hea vaade ümbruskonnale.
Matsalu Rahvuspark
Rahvusvahelise tähtsusega märgalal (486 km2) on Läänemere suurim ja liigirikkaim rändlindude pesitsemis- ja rändepeatuspaik. Huvilistele on rajatud linnuvaatlustornid Keemus, Suitsul, Penijõel, Kloostril ja Haeskas. Rahvuspargi keskus asub Penijõe mõisas, mille teiselt korruselt leiate muuseumi.
Noarootsi ja Nõva
Osmussaar ja Osmussaare maastikukaitseala
Osmussaar on Eesti loodepoolseim paik, eripärase maastiku ja huvitava asustuslooga. Pärimuse järgi on siia maetud viikingite peajumal Odin – siit ka saare rootsikeelne nimi Odinsholm. Pool tuhat aastat asustasidki saart peamiselt rannarootslased, seejärel asus siin pool sajandit Nõukogude Liidu sõjaväebaas. Osmussaarelt leiate Läänemaa kõrgeima koha Osmussaare pankranniku.
Ridala Maarja-Magdaleena kirik
13. saj. rajatud Ridala kirik on üks Eesti paremini säilinud keskaegseid kirikuid, mis on ehitatud Lääne-Eestile iseloomuliku ühelöövilise hoonena. Jumalakoda oli pühendatud Maarja Magdaleenale Kirik on püsinud tulest ja sõdadest kahjustamata, pikihoone katusel on tänaseni vanade meistrimärkidega katusekivisid. Kirikus on säilinud seinamaalingute fragmente (arvatavalt 14. saj.), barokk-kantsel (1656, E.Thiele) ja -altar.
Vormsi
Vormsi saar on ajalooline rannarootslaste asuala. Arvatakse, et saarele on nime andnud Islandilt pärit viiking Orm (tõlkes Madu). Saare külade nimed ja omapärane külaarhitektuur pärinevad rannarootslastelt.
Vormsi Püha Olavi kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis ning asub Hullo loodeosas Hakabakanil.
Kirikust loodes asuv Vormsi kalmistu on Eesti omapärasemaid, selle vanemas osas on säilinud hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngasriste.
Saare lõunarannikul asuva Rumpo poolsaare rannaniitude ning Hullo lahe laidude säilitamiseks moodustati 1987. a. botaaniline kaitseala. Rannaniitude jätkuv kinnikasvamine ohustab siin kasvavaid haruldasi samblikuliike (tundrasamblik), laiud on pesitsusalaks paljudele rannikulindude.
