Mokko Maahotell
Seminarivõimalused, Aktiivne puhkus, Majutus, Toitlustamine ja söögikohad
ASUKOHT:
Änkküla, 49202, Jõgeva vald, Jõgevamaa
Asukoht kaardil
GPS 26°32'18'' E, 58°42'1'' N
KONTAKT:
Tel: (+372) 776 3710
GSM: (+372) 505 2573
E-KONTAKT:
KONTAKTISIK:
Külliki Alekand
Asukohakirjeldus: Tallinnast mööda Tartu mnt-d Põltsamaa teeristini (127 km), sealt pöörake vasakule jõgeva poole (27 km), enne jõgevat pöörake vasakule Mustvee poole (4 km), siis paremale Palamuse poole (14 km), 2 km enne Palamuset näitab viit „Mokko“ paremale 1 km.
- Mokko Turismitalus kaunis lilletalus leiab looduslembene puhkaja vaikuse ja rahu.
- Ujumiseks talu tiik ja lähedalasuvad Vooremaa järved.
- Kalastamiseks on talul paat Kuremaa järvel.
- Kauneid vaateid pakub ratsamatk ümbritseval vooremaastikul kuni Kassi-nurme linnamäeni.
- Laenutame jalgrattaid (4 tk).
- Olemas kunstmuruga tenniseväljak.
- Tiigi kaldal saun (leiliruum, aurusaun, infrapunasaun) kaminaruumi (30 m2), terrassi ja kümblustünniga, grillimaja ja grilliplats.
- Seminaride ning ürituste korraldamiseks on peahoone I korrusel 2 kaminasaali (50 m2 ja 120 m2) ja köök.
- Toitlustamine ettetellimisel.
Mokko Turismitalu (31 voodikohta)
Majutus: 4 erinevat maja, 7 kõigi mugavustega tuba, kokku 31 voodikohta.
Peahoone teisel korrusel 16 in (2 miniköögiga peretuba, 2 2-3 in tuba), aidamajas 7 in (2 tuba, köök, dušš, WC, veranda), suvemajas 4 in (kaminaga magamistuba, kööginurk, dušš, WC, rõdu), saunamaja magamiskorrusel 4 in.
Hinnad: Tuba kahele alates 45 €/ööpäev.
Asukoht kaardil
Jõgevamaa vaatamisväärsused (10)
Elistvere loomapark
Vana Elistvere mõisapargi baasil Elistvere järve ääres, sündis 1997. aastal Elistvere loomapark , kus on võimalus tundma õppida kodumaiste looma- ja linnuliikide esindajaid. Tutvuda saab Euroopa piisonite, kitsede, põtrade, karu, ilveste, metssigade, kährikute, rebaste jt. loomadega, kellele säilitatakse võimalikult looduslähedased elutingimused. Mõisapargis asuvad ka näriliste uurimise keskus, 2 looduse õpperada ja linnuvaatlustorn.
Endla looduskaitseala
Kolme maakonda (Jõgevamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa) ulatuval Endla looduskaitsealal (8162 ha) säilitatakse Eestile tüüpilist, kuid mujalt Euroopast juba kadumas olevat metsa-ja soomaastikku. Kaitsealale on rajatud mitu erineva pikkusega looduse õpperada. Neist 1,3 km pikkune Männikjärve raba õpperada kulgeb mööda laudteed. Siin saate ülevaate tüüpilisest rabamaastikust ning sellele iseloomulikust taimestikust.
Looduskaitsealal asuvad ka Eesti suurimad, Norra-Oostriku allikad. Siin olevast vaatetornist, mis pidi olema Vanemuise kasutütre Juta erilise kaitse all, saab jälgida Endla järve linnurikkust. Looduskaitseala keskus asub endise Tooma sookooli hoones.
Kalevipoja Koda
Kääpal tegutseb Kalevipoja Koda, mille koosseisus on Kalevipoja muuseum, Kratiküla ja Metsateater. Muuseumis saab tutvust teha piirkonna ajaloo, Eesti lähiajaloo ja Kalevipoja temaatikaga. Kratid on oma olemuselt head tegelased, kes väikeste krutskitega üritavad nii lastele kui täiskasvanutele meelde tuletada vanade eestlaste traditsioone, uskumusi ja tavasid. Krati seikluspark pakub põnevust ja väljakutset maa ja taeva vahel.
Kassinurme mäed
Kassinurme mäed on mandrijää sulamisel tekkinud oos-mõhnastik. Omapärast maastikku on seostatud Eesti rahvuseepose kangelase Kalevipojaga. Linnamägi kujutab Kalevipoja sängi, olemas on ka Kalevipoja silmapesukauss. Kassinurme mägedesse on rajatud õpperada huvitavatest looduslikest ja ajaloolis-kultuuriloolistest vaatamisväärsustest. Siin asub ka vana kultuseplats ohvrikividega, kus toimus loitsimine. Kassinurme on kujunenud viimaste aastate üheks kütkestavamaks vabaõhuürituste paigaks.
Kuremaa
Vooremaa pärl Kuremaa asub looduslikult vaheldusrikkas ning kaunis kohas, mille teeb omanäoliseks Kuremaa lossikompleks ja iidne lossipark. Kuremaa puhkealal on suvel populaarseks kohaks järv koos rannaga, lisaks Kuremaa rannahoone. Suurepärane vaade avaneb renoveeritud Kuremaa tuulikust, mis on külastajatele avatud suveperioodil.
Mänguma Vudila
Kogu pere mängumaa Vudila on Lõuna-Eesti suurim mängumaa, kuhu on oodatud kogu pere. Siin leiavad tegevust nii pisipõnnid, koolilapsed kui ka ema ja isa. Mängumaal on vabaõhu mänguväljakud erinevate atraktsioonidega nagu näiteks: kiiged, liumäed, turnimisatraktsioonid, batuuttakistusrada, benjibatuut, elektriautod, ATV-d, bassein liumäega, areupaadid, vesirattad, minigolf jm. Kohapeal saab püüda forelli ja toimub toitlustamine. Talvisel ajal muutub Vudila imeliseks jõulumaaks.
Palamuse kultuurikompleks
Rahvakirjanik O. Lutsu poolt kuulsaks kirjutatud Palamuse on 1234.a. esmamainituna üks vanemaid kihelkondi Eestis. Palamuse kultuurikompleksi kuuluvad Püha Bartholomeuse kirik keskaegsete hauaplaatidega ja J. D. Neuhauseni poolt valmistatud puuskulptuuridega, kihelkonnakoolimuuseum 1873. a. ehitatud koolimajas, nüüdseks renoveeritud pastoraadihoone ja kirikumõisa ait, apteek, vesiveski veskijärvega, Goldbergi villa ning ja iidne kirikupark laululavaga.
Kultuurikompleksi kuulub veel Rehe-Möldre ait, kus asub Palamuse Klaasikoda. Klaasikojas saab tutvuda klaaspärlite ja klaasmaalide keskaegsel viisil valmistamisega. Ettetellimise korral saab ka ise kõigis tegevustes kaasa lüüa.
Peipsi järv
Kauni ja hulgaliselt puhkusevõimalusi pakkuva Peipsi järve kaldal paikneb Mustvee linn oma viie tegutseva kirikuga (Apostel Nikolai Õigeusu kirik, Püha Kolmainsuse Ainuusu kirik, Vanausuliste kirik, Eesti Evangeelne Luteriusu kirik ja Betaania koguduse pühamu). Külastada saab Mustvee vanausuliste muuseumi. Vaatamisväärsuseks on Raja 8 km pikkune tänavküla ja Rajaküla vanausuliste klooster koos kellatorniga. Viimane on tegutsev pühakoda, kus 19.saj. lõpul pani Gavriila Frolov aluse ikoonikirjutajate koolkonnale. Tema enese ja ta õpilaste tööd kaunistavad vanausuliste pühakodasid kõikjal maailmas.
Põltsamaa
Põltsamaa loss ehitati 1770. a. endise linnuse varemetele. See oli esinduslik rokokoostiilis sisekujundusega kolmekorruseline loss, mida peeti sel ajal ilusaimaks Balti riikides. Loss hävis 1941.a. ja selle renoveerimist alustati 1970.
Lossihoovis asub Põltsamaa muuseum, mille Põltsamaa ajalugu tutvustavas kollektsioonis on tähtsal kohal fotod rokokoostiilis lossist. Lisaks asuvad lossihoovis veel veinikelder, kus saab degusteerida Põltsamaal valmistatud veinisorte, käsitöökoda, Eesti pressimuuseum, Kesk-Eesti kunstigalerii pART ja kunstiäri, Põltsamaa Käsitööseltsi värkstuba ja Lossi restoran.
Põltsamaa roosiaia rosaariumis, mis on oma kollektsiooni suuruse poolest Baltikumi suurim, kasvab üle 3000 roosiistiku, kollektsioonis on ligi 900 erinevat roosisorti. Sõpruse pargis on muude skulptuuride hulgas nüüdsest ka kündva Kalevipoja kuju.
Voorema masatikukaitseala
Vooremaa maastikukaitsealal (9932 ha) asub 18 selgekujulist voort, pikkusega 2,5 - 5 km, laiusega 0,5 - 0,8 km ning kõrgusega 20 - 40 meetrit ning nende vahel kümmekond kaunist pikergust järve. Vooremaa on rohkem kui ükski teine paik Eestis seotud meie rahvuseepose kangelase Kalevipoja lugudega. Rahvasuus kutsutakse vooresid Kalevipoja künnivagudeks. Saadjärve ääres Äksi külas asub Saadjärve Looduskeskus, kus jagatakse Voore maastiku alast teavet. Samas asub ka Soomepoiste tubamuuseum.
