Aare Kodumajutus ja Kaevuri Maja
Majutus, Aktiivne puhkus, Toitlustamine ja söögikohad, Seminarid maal
ASUKOHT:
Kastani 7, Tammiku alevik, 41541, Jõhvi vald, Ida-Virumaa
Asukoht kaardil
KONTAKT:
GSM: (+372) 515 0818
E-KONTAKT:
KONTAKTISIK:
Aare Rebban
- Majutust pakume Aare kodumajutuses Tammiku alevikus, Jõhvi vallas.
- Väikestele gruppidele seminariteenus samas asuvas Kaevuri Majas.
- Maja juures suur aed, grill, lõkkeplats. Telkla ja jalgratta laenutus, muuseumituba, põllutöövahendite näitus, piknikukohad meie aias, saunavõimalus ööbijatele.
- Suvehooajal sobiva ilma korral avatud kodukohvik.
- Võimalus aktiivseks puhkuseks erinevatel töödel koos pererahvaga.
Pidude ja meelelahutusega seotud teenused (ettevõtetele, ühingutele, eraisikutele) üle Eesti ja nagu praktika näitab - ka mujal Euroopas.
- Võimalik tellida õhtujuht sh jõuluvana Arre, pulmavanem, konferansjee, suvepäevade läbiviija, kelner, baarman.
- Pakume toitlustamist ja baaripidamist väljakutsel ("kuhu-millal-kuidas iganes vaja").
- Meil on välja rentimiseks: lauanõud, lauatekstiil, peomööbel, peotelgid, heli- ja valgustehnika (sh raadio- ja nn peamikrofonid), batuudid.
- Seltskondlikud veini- ja kokteilikoolitused.
Aare Kodumajutus (8+6 voodikohta)
- Majutus kuni 8-le külalisele (+ lisakohad). Külastajate käsutuses on maja II korrus eraldi sissepääsuga, kus on üks kahene tuba, kuuene tuba ja kööginurk. Välisukse kõrval on terrass.
- Lisaks 6 majutuskohta (+ lisakohad), aga need on saadaval aeg-ajalt: Sandri toas 2 kohta (avatav diivan) ja Rasmuse toas 4 kohta (1 avatav diivan ja 2 ühekohalist voodit). Toad on rõdudega.
Ida-Virumaa vaatamisväärsused (10)
Eesti kaevandusmuuseum
Eesti kaevandusmuuseum asub Kohtla-Nõmmel ja avati 2001.a detsembris. Aastatel 1937-2001 tegutses siin õlivabrikute juurde loodud Kohtla kaevandus. Kaevanduse juures töötas unikaalne käsitsisorteerimiskompleks, kus põlevkivi rikastamiseks kasutati põhiliselt naiste käsitsitööd. Muuseumis saab külastada kallurautot "BELAZ", sorteerimis- ja rikastuskompleksi, osta aherainemäelt suveniiriks põlev- ja paekivikihtides leiduvaid fossiile, käia tutvumas põlevkivikarjääriga. Rikastusvabriku seinal saab harrastada ronimist, on avatud ronimiskeskus.
Allmaamuuseum on kindlasti kõige põnev osa muuseumist, mille moodustavad endised kaevanduskäigud kogupikkusega üks kilomeeter.
Iisaku muuseum
Iisaku muuseum asutati 1975. aastal. Muuseumi kogus on ligi 23 000 säilitusühikut, millest on eksponeeritud 1600. Väljapanekud on paigutatud valdkondadena eraldi ruumidesse: rehielamu, meistrite tuba, vana koolituba, tuletõrjeruum jt. Läheduses asuval Tärivere mäel asub vaatetorn (28 m kõrge).
Jõhvi Mihkli kirik
Jõhvi Mihkli kirik on unikaalne arhitektuurimälestis, mis on rajatud tõenäoliselt 14. sajandil. Jõhvi kirikut peetakse kõige kindluslikumaks maakirikuks Eestis, millel puuduvad vasted isegi naabermaades. Jõhvi kirikut piirasid vene tsaari Ivan IV väed 1558.a.
Kiriku juures toimus 1865.a. Alutaguse laulupidu, mis oli oluliseks etapiks Eesti üldlaulupidude traditsiooni kujunemisel. Kiriku võlvkeldrisse on rajatud Jõhvi Kindluskiriku muuseum.
Kotka matkarada
Kotka matkarada Iisaku lähedal (6 km) kulgeb läbi Rüütli raba, siin saab tutvuda erinevate metsakoosluste ja väärkasvuga puudega. Rada läbides näeb ka metsaraiet, kaunist soojärve ning soosaart, Karjuse onni, püstkoda ja "kullaauku".
Kuremäe nunnaklooster
Kuremäe nunnaklooster valmis 1892. aastal Eestimaa kuberneri vürst Sergei Sahhovskoi juhendamisel. Kloostris on kaunis ja rikkaliku sisekujundusega peakirik ja suur park koos rohkearvuliste abihoonete ja väravatornidega. Kloostris on ca 100 elanikku. Kloostriaias kasvab tamm, mille ümbermõõt on 4,3 m, usklike hulgas on see tuntud "püha puuna".
Taani hindamisraamatus 1241.a. esmamainitud Jõhvi (maakonnakeskus) kujunes keskajal kauba- ja postimaanteede ristumiskohaks, kus peatusid nii kroonitud pead (Karl XII, Katariina II jt) kui ka Euroopa kultuuriloo suurused (Balzac, Liszt jpt).
Tänane Jõhvi on tuntud kui põlevkivitootmispiirkonna pealinn ja Ida-Viru maakonna administratiivkeskus, mis paistab silma oma arenenud kaubandus- ja teenindussfääriga.
Narva
Narva linnus on Eesti vanimaid ja suurimaid linnuseid (ehit. 13.-17. saj.) moodustades Narva jõe vastaskaldal asuva Ivangorodi kindlusega ainulaadse arhitektuuriansambli Põhja-Euroopas. Külastajatele on avatud linnuse kolm tiiba ja Pika Hermanni torn. Taastatud on ajaloolised interjöörid lääne- ja põhjatiivas. Linnuse viies saalis eksponeeritakse Narva linna ajalugu 13.-20. saj. alguseni. Huvi pakuvad kohalike käsitööliste tooted, tsunftilipud, relvad, tarbeesemed, arhitektuursed detailid.
Põhjaõu on Narva Muuseumi katse taasluua 17. sajandit. Praegu tegutsevad Põhjaõues viis ajaloolist käsitöökoda ja apteek, oma teenuseid pakub rahavahetaja.
Iga suvi toimub Põhjaõues hulk üritusi ja õpitubasid, kus tutvustatatakse vanu käsitöötehnikaid, varauusaegset eluolu, kauplemise ja sõjapidamise, toiduvalmistamise ja ravitsemise, pillimängu ja teatrikunsti. Igapäevaselt saate proovida köite punumist, puulusika ja naela valmistamist, sulega kirjutamist ja palju teisi huvitavaid asju.
17 sajandi kaitsekindlustuste (Narva Bastionid) autoriks on arhitekt Erik Dahlberg. Kokku ehitati seitse uut bastioni: Honor, Gloria, Victoria, Fama, Triumph, Fortuna ja Spes. Mõnedes bastionides olid siseruumid (kasematid). 1930-ndatel aastatel korraldati seal ekskursioone. II Maailmasõja ajal kasutasid kohalikud elanikud siseruume pommivarjenditena. Nüüdseks on alustatud töid bastionide kuivendamiseks ja valgustamiseks.
Purtse kindluselamu
Purtse kindluselamu oletatav ehitusaeg on 1533-1565 ning see on seotud Purtse mõisa minekuga Taubede aadlisuguvõsa kätte. Oma ajaloo jooksul on Purtse vasallielamu mitu korda maha põletatud ja uuesti üles ehitatud. Eriti tugevasti kannatas elamu Liivi ja Põhjasõja ajal. Praegu toimuvad restaureeritud kindluselamus kontserdid ja näitused ning on võimalik korraldada mitmesuguseid üritusi.
Saka-Ontika-Toila pankrannik
Saka-Ontika-Toila pankrannik on Ida-Virumaa suurim vaatamisväärsus. Eesti kõrgeima kuni 56 meetrit üle merepinna ulatuva paeastangu servalt avaneb kaunis vaade merele. Pankrannik sobib hästi jalgratta- ning jalgsimatkajatele.
Valaste juga Ontikal on Eestis kõrgeim - vesi langeb siin ca 26 m. Juga on tekkinud kõigest mõnikümmend aastat tagasi kuivendustööde käigus klindiäärsesse paelavasse ja klindiperve lõigatud kanali suudmesse. Vaateplatvormilt on nii juga kui selle tegevuse tulemused suurepäraselt jälgitavad.
Sinimäed
Sinimäed on 3 omavahel liitunud ida-lääne suunalise orientatsiooniga vallseljakut: Tornimägi, Põrguhauamägi ja Pargimägi. Nende kogupikkus on 3,4 km. Sinimäe kaitselahingutes hukkunutele on püstitatud kõrge mälestusrist. Osaliselt on säilinud I ja II maailmasõja aegsed kaitseehitised: kohati on näha I maailmasõjast pärinevat Rootsi valli, Tornimäel on kohati varisenud II maailmasõjaaegne saksa vägede staap, Põrguhaua ja Mõisa mäel punkrid.
Toila
Toila-Oru park rajati eelmisel sajandivahetusel Peterburi kaupmehe Jelissejevi suvelossi ümber. 1934. aastal ostsid Eesti töösturid Oru lossi ja pargi ning kinkisid selle Eesti Vabariigile riigipea K.Pätsi suveresidentsiks. Oru loss hävis II Maailmasőja käigus. Oru park on aga Põhja-Eesti üks liigirikkaim, maastikuliselt vaheldusrikkaim ja külastatavaim turismiobjekt.
Toila kooli juures olevasse vanasse veetorni on rajatud president K. Pätsi ja Oru pargi ekspositsioon.
