UusKalda Spordi- ja Puhkeküla
Aktiivne puhkus, Majutus, Toitlustamine ja söögikohad
ASUKOHT:
Kalda talu, Kärbla küla, 91006, Lääne-Nigula vald, Läänemaa
Asukoht kaardil
GPS 23°41'55'' E, 58°59'7'' N
KONTAKT:
GSM: (+372) 5397 9793
E-KONTAKT:
Asukoht: Puhkeküla asub 12 km kaugusel Haapsalust (Keila poole).
Puhkeküla pakub majutust ja erinevaid aktiivseid tegevusi.
Ainulaadse spordialaga Blokart ehk maapurjetamine on Eestis võimalik tegeleda vaid üksikutes kohtades, kuna see nõuab erilisi tingimusi – palju vaba ruumi ja piisavalt tuult. Meil on selleks loodud kõik tingimused - Eesti esimene ning ainukene blokart ringrada. See on väga mugav elamusspordiala - inimene istub, tuul teeb tööd.
Lisavõimalused: Kui tuul ei puhu, on aktiivse puhkuse veetmiseks võimalik harrastada disc-golfi, rannavõrkpalli või indiacat. Peale selle võib puhkekülas võtta teineteiselt mõõtu kroketis, petankis ja tasakaaluliinil või vedrutada batuudil. Väikelaste käsutuses on mänguväljak erinevate atraktsioonidega. Pärast väsitavat spordipäeva saab visata üks käre leil tiigi ääres asuvas saunas või liguneda kümblustünnis. Õhtut saab nautida kamina ees väliköögis või lõkkeümber tantsu vihtudes.
Puhkeküla (40 kohta)
Majutus: 8 puhkemajakest (4 neljakohalist puhkemaja ja 4 puhkemaja kuni kuuele inimesele). Kokku 40 kohta, lisakohtade võimalus.
Majade sisustus lihtne ja hubane - öökapid, nagid, peegel, lauake, taburetid. Magamisasemeteks on peamiselt narivoodid. Kahes majakeses on ka lisaks lahtikäiv diivan.
Suvetelgid: Pakume 12-le inimesele majutust 5-6 kohalistes suvetelkides, mis on sisustatud puidust magamislavatsitel olevate mugavate madratsite, tekkide, patjade ja voodipesuga.
Telkimine: Külastaja telkidega on ruumi puhkeküla 3 hektari peal palju. Soovi korral on võimalik ka meie käest laenutada kaheinimese telke. Soovi korral anname ka mõnusad paksud madratsid ja vajalikud magamistarbed tekkide, patjade ja voodiriiete näol.
Hinnad: Puhkemaja 60-90€/ööpäev. Hommikusöök 7€/in. Telkimine 5€/in.
Asukoht kaardil
Läänemaa vaatamisväärsused (10)
Haapsalu piiskopilinnus
Haapsalu piiskopilinnust hakati rajama 13. sajandil, kui moodustati Saare–Lääne piiskopkond, mille keskuseks Haapsalu sai. Linnuse vanim osa on nn väike linnus ning väärtuslikum osa Toomkirik, mis on suurim ühelööviline kirik Baltikumis. Kirikuga ühendatud ristimiskabelit kutsutakse ka Valge Daami kabeliks, sest just selle kabeli aknale ilmub augusti täiskuuöödel valge naisekuju.
Piiskopilinnuse muuseum tutvustab linnuse ajalugu, eksponeeritud on keskaegsed relvad ja raidkivid. Linnale ja selle ümbrusele saab pilku heita Kellatornist.
Haapsalu raudteejaam
Haapsalu raudteejaama nn Imperaatoripaviljonis asub Eesti Raudteemuuseum. Haapsalu vaksal (ehit. 1905-1907) on linna üheks omapärasemaks hooneks, mille puitpitsiline historistlik ehituslaad on saanud eeskujuks nii mõnelegi teisele linna esinduslikule majale. Jaamahoone projekt koostati Peterburis ning selle suursugususega rõhutati Haapsalu kui kuurortlinna tähtsust ja vajadust vastu võtta Vene kroonitud päid.
Haapsalu vanalinn
Haapsalu vanalinn oma puitpitsiliste majade ja kitsaste mereni suunduvate tänavatega on iga romantiku unistuseks.
Ilon Wiklandi galerii
Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu. Ilon Wiklandi Galeriis (www.salm.ee/muuseumid/iloni-imedemaa) on väljapanek kunstniku töödest.
Lihula linnus
Lihula linnuse ehitasid sakslased juba 1242. aastal. 1234-1251 oli Lihula Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks. Linnus koos selle juurde tekkinud asulaga hävisid 1558-1583.a. toimunud Liivi sõjas. Linnuse varemetel on praegu lauluväljak ning siit avaneb hea vaade ümbruskonnale.
Matsalu Rahvuspark
Rahvusvahelise tähtsusega märgalal (486 km2) on Läänemere suurim ja liigirikkaim rändlindude pesitsemis- ja rändepeatuspaik. Huvilistele on rajatud linnuvaatlustornid Keemus, Suitsul, Penijõel, Kloostril ja Haeskas. Rahvuspargi keskus asub Penijõe mõisas, mille teiselt korruselt leiate muuseumi.
Noarootsi ja Nõva
Osmussaar ja Osmussaare maastikukaitseala
Osmussaar on Eesti loodepoolseim paik, eripärase maastiku ja huvitava asustuslooga. Pärimuse järgi on siia maetud viikingite peajumal Odin – siit ka saare rootsikeelne nimi Odinsholm. Pool tuhat aastat asustasidki saart peamiselt rannarootslased, seejärel asus siin pool sajandit Nõukogude Liidu sõjaväebaas. Osmussaarelt leiate Läänemaa kõrgeima koha Osmussaare pankranniku.
Ridala Maarja-Magdaleena kirik
13. saj. rajatud Ridala kirik on üks Eesti paremini säilinud keskaegseid kirikuid, mis on ehitatud Lääne-Eestile iseloomuliku ühelöövilise hoonena. Jumalakoda oli pühendatud Maarja Magdaleenale Kirik on püsinud tulest ja sõdadest kahjustamata, pikihoone katusel on tänaseni vanade meistrimärkidega katusekivisid. Kirikus on säilinud seinamaalingute fragmente (arvatavalt 14. saj.), barokk-kantsel (1656, E.Thiele) ja -altar.
Vormsi
Vormsi saar on ajalooline rannarootslaste asuala. Arvatakse, et saarele on nime andnud Islandilt pärit viiking Orm (tõlkes Madu). Saare külade nimed ja omapärane külaarhitektuur pärinevad rannarootslastelt.
Vormsi Püha Olavi kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis ning asub Hullo loodeosas Hakabakanil.
Kirikust loodes asuv Vormsi kalmistu on Eesti omapärasemaid, selle vanemas osas on säilinud hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngasriste.
Saare lõunarannikul asuva Rumpo poolsaare rannaniitude ning Hullo lahe laidude säilitamiseks moodustati 1987. a. botaaniline kaitseala. Rannaniitude jätkuv kinnikasvamine ohustab siin kasvavaid haruldasi samblikuliike (tundrasamblik), laiud on pesitsusalaks paljudele rannikulindude.
