Orjaku sadama külakeskus
Seminarid maal, Toitlustamine ja söögikohad, Teematalud, muuseumid, külastuskeskused, Väikesadamad
ASUKOHT:
Orjaku küla, Kassari saar, 92111, Hiiumaa vald, Hiiumaa
Asukoht kaardil
KONTAKT:
GSM: (+372) 524 4820
E-KONTAKT:
KONTAKTISIK:
Margit Kääramees
Orjaku külakeskus on Orjaku sadamas asuv multifunktsionaalne hoonetekompleks, mis koosneb info-, saali- ja saunamajast. Suvehooajal on infomajas avatud infopunkt, väikesest meenetepoest on võimalik osta merehõngulist käsitööd ja hiiumaiseid maitseelamusi, maja terrassil saab kohvi juues nautida kaunist merevaadet ja puhkust maailma ilusaimas väikesadamas...
Infomaja II korrusel on aastaringselt kaugtöökontori kasutamise võimalus, kus kasutamiseks töölaud-tool, kontoritehnika ja interneti lairibaühendus.
Saalimajas toimuvad erinevad kultuurisündmused, sealhulgas erinevad näitused ja Kassari Kultuurineljapäevade sarja üritused. Saunamajas on võimalik kasutada duši või tellida tunnisauna merevaatega leiliruumis.
Turismihooajavälisel ajal (septembrist maini) on keskus avatud ürituste ajal (kinoõhtud, koolitused, tähtpäevade tähistamine) ja muudel aegadel kokkuleppel.
Külamaja ruume on võimalik aastaringselt rentida isiklike tähtpäevade tähistamiseks, ürituste korraldamiseks, seminarideks, kontsertideks – saalimaja peolauas on kohti kuni 80, kontserdisaalis kuni 200; infomajas saab korraldada kuni 20 inimese koosviibimisi (koolitus, peolaud).
Pakume seminaride-koolituste juurde kohvipauside ja kergema eine korraldamise võimalust.
Isiklike tähtpäevade tähistamiseks on majas olemas lauanõud 65-le (praad, magustoit, joogid, kohvilaud).
Kokkuleppel võimalik tellida täisteenindus ürituste ja isiklike tähtpäevade korraldamiseks.
Orjaku sadama muulil asub maailma väikseim näitusemaja – ajalooline veeloodimaja, kust huviline leiab ülevaate Orjaku küla, mõisa, sadama ja veeloodimaja enda ajaloost.
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
Hiiumaa vaatamisväärsused (10)
Hiiumaa militaarmuuseum
2007. aasta 9. augustil avas uksed Hiiumaa Militaarmuuseum, mille kogus on palju rannakaitserajatistest pärit esemeid. Muuseumi ekspositsioon tutvustab Hiiumaa ranna-kaitserajatisi, relvastust ja laskemoona. Igal eksponaadil on oma lugu: kust ja millal leitud, kes leidis ja mida huvitavat sinna juurde räägitud on. Nõukogude piirivalve ajastust Hiiumaal ei saa üle ega ümber: tutvustame kasarmumiljööd, jälgimis- ja sideseadmeid, õue rajame piiririba rekonstruktsiooni. Ekspositsiooni kroonjuveeliks on Tahkuna Kukeraba patarei BB-316 kahuritoru. Muuseumi kogud ja väljapanek täienevad pidevalt.
Hiiumaa muuseum (Pikk Maja)
1830-aastatel Kärdla Kalevivabriku (1829-1941) direktorite elamuks ehitatud hoone on pikim puumaja Kärdlas (üle 60-ne meetri). Püsiekspositsioonis saab lisaks Kärdla ja vabriku arenguloole tutvuda vabrikutööliste elamuga. Aastaringselt korraldatakse erinevaid lühiajalisi näitusi. Hiiumaa muuseumi Kassari ekspositsioonimaja väljapanek hõlmab Hiiumaa ajaloo tekkest kuni 1990-ndate aastateni. Siin on ka "Hiiumaa viimane hunt" – kuulus hunditopis. Peale pikki aastaid on saarel taas hundid ja isegi karu. Näha on Hiiumaa kuulsaimad ajaloolised isikud pildis ja sõnas nagu Jacob De La Gardie, Ebba Margaretha von Stenbock ja Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg - kuulus "Ungru krahv".
Käina laht ja Orjaku looduse õpperada
4 km pikkusel loodusrajal saate tutvuda Eesti ühe tuntuma linnukaitsealaga Käina lahel ning selle ümbruses (1280 ha). Lindude vaatlemiseks on 3 vaateplatvormi, laudteed väiksematele rahudele ning paviljon siinset loodust tutvustava püsiekspositsiooniga. Lahel pesitseb kuni 92 linnuliiki, sügisesel rändeperioodil võib lindude arv lahel ulatuda 15 000-ni.
Kõpu tuletorn
Hiiumaa kõige tuntum vaatamisväärsus, võiks öelda, et lausa sümbol on Kõpu majakas – maailmas vanim tänaseni töötav tuletorn. Teada on, et juba 1490. aastatel nõudis Hansa Liit tulemärgi püstitamist. Majaka valmimisaastaks loetakse 1531. Kõpu tuli on nähtav 35 meremiili taha. Võimalus tõusta majaka tippu.
Mihkli talumuusuem
Mihkli talumuuseum. 19. sajandist pärit talukompleks on Hiiumaa muuseumi vabaõhukeskuseks. Külastajatel on võimalus tutvuda taluhoonetega ja tellida piknik koos suitsusaunaga.
Reigi kirik
1802. a. valminud kivikiriku ehitas tolleaegse Kõrgessaare mõisa ja Hiiumaa suurmaaomanik O. R. L. von Ungern-Sternberg, keda tuntakse ka Randröövli ja Ungru krahvi nime all. Kiriku ehitas ta oma poja Gustavi mälestuseks. Esimeseks pastoriks oli Reigis Paul Andreas Lempelius, kelle nime jäädvustas kirjanik Aino Kallas oma jutustuses "Reigi õpetaja".
Ristimägi
Omal ajal elas Hiiumaal väga palju rootslasi, kes olid Rootsi kuninga priikirjade järgi vabad inimesed ega pidanud tegema mõisale teopäevi nagu pärisorjadest eestlased. See tekitas aga mõisnikes “paksu verd”. Hiiumaa minemisega Vene võimu alla, küüditas Katariina II 1781.a. siinsed hiiurootslased Ukrainasse. Siit läks väljasaadetute kodukihelkonna piir ja peeti mälestusjumalateenistus, soovides kunagi koju tagasi pöörduda asetati esimesed ristid. Meisterda Sinagi siia ristike ja soovi endale ning saarele head – see toob õnne.
Soera talumuuseum
Soera Talumuuseum moodustab 2016. aastast alates Palade Loodushariduskeskusega ühtse loodusõpet korraldava keskuse. Samas säilitab talumuuseum oma endised funktsioonid.
Suuremõisa loss. Pühalepa kirik
Suuremõisa loss ehitati 18. saj II poolel Ebba- Margaretha Stenbocki (1704-1776) algatusel. Tiibhooned on rajatud 1772. Lossis on 64 tuba. Lossi ümbrusse oli kaevatud 6 tiiki, rajatud park ja aed. 1796. aastal müüdi loss parun Ungern-Sternbergile. Lossipööningul oli kahekordne lagi, kuhu parun olevat Näkimadalatele hukkunud laevadelt röövitud vara peitnud. 19. oktoobris 1802 tappis parun lossis oma laeva "Brig Morian" rootslasest kapteni Karl Johannes Malmi. Selle eest saadeti parun Siberisse asumisele. Praegu on lossis kaks kooli: Suuremõisa Põhikool ja Hiiumaa Ametikool. Viimases saab õppida ka laevakapteniks.
Pühalepa kirik ehk Püha Laurentsiuse kirik on saare vanimaid kirikuid. Esialgne kirik oli ilma tornita ning valmis ilmselt 1270. a. Hilisemal ajal on kirikut mitmel korral ümber ehitatud, torni sai kirik 1770. a. Kiriku kõrval olevasse hauakabelisse on maetud krahvinna Ebba- Margaretha Stenbock (1704-1776), kelle vaarisale Jacob De la Gardiele kuulus kunagi kogu Hiiumaa.
Tahkuna tuletorn
Tahkuna tuletorni konstruktsioonid on valmistatud Pariisis 1874 ja paigaldatud 1875. Torni kõrgus merepinnalt 42,7 m on Eesti randade kõige kõrgem torn. Tuli paistab 18 meremiili kaugusele.
