Projekt „Scale Up Together!” viis ettevõtjad innovatsioonilaagrisse Ahvenamaal

Rahvusvaheline koostööprojekt “Scale Up Together!” („Kasvame koos!“) kogub hoogu. 27-29.jaanuaril 2026 viisime üheksa maapiirkonna turismi ettevõtjat ja väiketootjat Ahvenamaale, et saada Innovatsioonilaagris inspiratsiooni ja uusi ideid ettevõtte jätkusuutlikuks kasvatamiseks.
Projekti peamiseks eesmärgiks on toetada ettevõtete „scale up“ ehk tarku ja efektiivseid kasvustrateegiaid, kus suurem käive ei nõua tingimata proportsionaalselt suuremaid kulusid. See hõlmab nii ärimudeli, turunduse kui ka digitaaltegevuste arendamist

Ahvenamaal toimunud innovatsioonilaagris “Connect, Create & Grow – An innovation camp for rural food and tourism businesses” said kokku Eesti, Rootsi, Ahvenamaa ja Soome väikeettevõtjad.
Laager pakkus inspireerivaid ettekandeid, kogemuste jagamist ja ideede testimist, kontakte võimalike koostööpartneritega, praktilisi töötube turunduse, müügikanalite, tootearenduse, hinnastamise ning tehnoloogia ja vahendite kasutamise teemadel.

Innovatsioonilaagrisse (sh ka projekti tegevustesse) said ettevõtjad kandideerida sügisel 2025.
Eestist osales Innovatsioonilaagris kokku 9 ettevõtjat:
- Harjumaalt: Helen Vihtol (LP Villa OÜ), Tiina Kuuler (Valgejõe Mälutalu MTÜ);
- Jõgevamaalt: Eveli Tooming (Puit ja Toit MTÜ), Marika Hütt (Päike ja Kuu OÜ);
- Tartumaalt: Katrin Jürimäe (Kaatsi Aed OÜ), Annemari Polikarpus (TaluGurmee OÜ),
  Kristel Sööt (Järiste Pitsa OÜ);
- Pärnumaalt: Siiri Otsmann (Aeglane Hetk OÜ);
- Hiiumaalt: Ly Johansen (Hiiu Gourmet OÜ).

► Innovatsioonilaagri sissejuhatava ettekande tegi Per Holknekt, kes on tuntud eelkõige kui rahvusvahelise rõivabrändi Odd Molly asutaja. Ta on tegelenud mitmete ettevõtmistega – alates professionaalsest rula­spordist kuni ajakirjade, brändide ja konsultatsioonini välja. Samas on Holknekt kogenud suuri tõuse ja langusi ning sellest kogemusest on saanud osa tema inspireerivast kõnepruugist, kus ta rõhutab, et julgus, vastupidavus ja pidev arenemine on olulised nii isiklikus elus kui ettevõtluses. Holknekt´i sõnum oli, et ettevõtluses on oluline tegutsemine ja katsetamine — kasv ei tule ilma proovimiseta. Tema lugu oli mõeldud inspireerima ettevõtjaid nägema kasvu mitte ainult strateegiana, vaid ka isikliku ja ettevõtte enesearengu protsessina.

► Sissejuhatavale ettekandele järgnes minimess, kus nö oma scale up ideid tutvustasid vastastikku kõik osalejad.

► Seejärel sai sõna Sanna Aamuharju-Koivu Turu Rakenduskõrgkoolist, kes oma esitluses „What is scaling up?“ tutvustas scaling up’i ehk jätkusuutlikke kasvustrateegiaid väikestes maapiirkonna ettevõtetes. Esineja sõnul ei tähenda scale up lihtsalt ettevõtte suuremaks kasvatamist, vaid targalt ja strateegiliselt juhitud kasvu. See on olukorda, kus ettevõtte käive ja mõju kasvavad kiiremini kui kulud – ehk kasv ei toimu pelgalt rohkem töötades või ressursse lisades, vaid nutikama ärimudeli kaudu.
Esitluses eristati kahte peamist lähenemist: vertikaalne kasv (scale up), kus laiendatakse kontrolli väärtusahelas (näiteks tootmise või müügi üle), ja horisontaalne kasv (scale up), kus lisatakse uusi tooteid või teenuseid samas valdkonnas. Rõhutati, et edukas scale up eeldab skaleeritavat toodet, head ärimudelit, piisava mahuga turgu ning ettevõtte võimekust teenindada rohkem kliente ilma kulude lineaarse kasvuta. Maapiirkonna ettevõtete jaoks on see eriti oluline, sest ressursid on piiratud. Seetõttu tuleks keskenduda protsesside tõhustamisele, digilahenduste kasutamisele ja strateegilisele mõtlemisele. Ettevõtja roll muutub igapäevasest tegutsejast kasvustrateegiks, kes teadlikult planeerib järgmisi samme ja testib ideid enne suuremaid investeeringuid.

► Anders Ingvesi (Ålandi ettevõtja, strateegiline nõustaja ja mentor) esitlus "What does it take to grow up?" julgustades ettevõtjaid vaatama kasvu esmalt õigete küsimuste kaudu. Ta rõhutas, et enne strateegiate või plaanide küsimist tuleb sügavalt mõelda sellele, miks sinu ettevõte üldse eksisteerib ning mis on selle kõige olulisem väärtus ja tugevus.
Ingves kutsus osalejaid kasutama küsimusi kui tööriista, mis aitab selgitada nii ettevõtte senist tegevust kui ka tulevasi samme. Ta seadis fookusse kliendi — kes on sinu toote või teenuse ostja ning kuidas oodatust veelgi enam nende ootusi ületada? Samuti rõhutas ta, et tugev ja emotsionaalne lugu, mis on kohalikust pinnast ja väärtustest lähtuv, võib olla ühendav jõud, mis eristab ettevõtet konkurentidest.
Lisaks käsitles Ingves ka selliseid mõtlemapanevaid küsimusi nagu: millised trendid võiksid sinu pakkumist tugevamaks teha, milliseid “kaarte” sul on võimalik mängu panna ning kas ajastus on sinu kasvuplaanide jaoks õige.
Kokkuvõtlikult oli esinemise põhiteemaks ennekõike ettevõtte olemuse ja strateegiliste väljakutsete sisuline mõtestamine, mis aitab luua tugeva aluse jätkusuutlikuks kasvuks

► Päeva lõpetasid 2 paralleelsessiooni.
Eesti Maaturismi Ühingu poolt juhitud sessioonil "Tourism products and services - Challenges for scaling up?" keskenduti turismiettevõtluse kasvuvõimalustele ja väljakutsetele maapiirkondades. Aruteludes jagasid osalejad oma kogemusi ning tõid esile nii praktilisi takistusi kui ka võimalusi, mis mõjutavad ettevõtete kasvu ja jätkusuutlikkust.
Helsingi Ülikooli, Ruralia Instituud juhitud sessioon „Food products - Challenges for scaling up” keskendus maapiirkonna toidutootjate ees seisvatele skaleerimise väljakutsetele ja praktilistele lahendustele. Aruteludes tuvastati peamised piirangud, mis takistavad ettevõtete kasvu – aja nappus, rahalised ressursid ning oskuste ja teadmiste puudujääk. Rõhutati, et kasv ei sünni ainult suurema motivatsiooni või heade ideede najal, vaid nõuab teadlikku ajalise ja rahalise ressursi planeerimist ning võimet kaasata õigeid inimesi ja tehnoloogiaid.

► Teine päev algas maailmakohviku (World Café) formaadis aruteludega, mille eesmärk oli soodustada avatud ja loovat mõttevahetust väiksemates gruppides, kuid nii et kõik said osaleda järjest igas töötoas (kokku 5 teemal).
Turundus, sihtrühmad ja loo jutustamine. Töötoas keskenduti sellele, kuidas maapiirkonna turismi- ja toiduettevõtted saaksid oma turundust teadlikumalt ja strateegilisemalt kujundada. Arutleti, kes on ettevõtte peamised sihtrühmad, millised sõnumid neid kõnetavad ning kuidas kasutada loo jutustamist (storytelling’ut), et luua emotsionaalne side klientidega. Kokkuvõttes julgustas sessioon ettevõtjaid vaatama turundust kui strateegilist ja loovat tööriista, mis toetab ettevõtte kasvu, mitte kui üksikut reklaamitegevust.
Müügikanalid. Arutelus käsitleti erinevaid müügikanaleid – nii traditsioonilisi kui digitaalseid – ning seda, kuidas valida oma ärimudelile sobivaimad lahendused. Arutati otsemüüki, koostööpartnereid, e-kaubandust ning võimalusi laiendada turgu ka väljapoole kohalikku piirkonda.
Tootearendus. Fookuses oli uute toodete ja teenuste arendamine ning olemasolevate pakkumiste edasiarendamine. Rõhutati kliendivajaduste mõistmist, testimist ja tagasiside kasutamist. Arutleti ka selle üle, kuidas muuta tooted ja elamused skaleeritavaks ilma kvaliteeti kaotamata.
Ressursid, teadmised ja tehnoloogia. Sessioonis vaadeldi ettevõtte sisemisi ressursse – oskusi, teadmisi, tööjõudu ja tehnoloogiat. Arutati, kuidas digilahendused ja paremini struktureeritud tööprotsessid aitavad ettevõttel kasvada efektiivsemalt ning kuidas teadmiste jagamine ja koostöö partneritega tugevdab arengut.
Hinnastamine, kulud. Teema keskendus hinnastamisele ja kulude juhtimisele. Rõhutati, et hinnakujundus peab peegeldama loodud väärtust, mitte ainult tootmiskulu. Samuti käsitleti kasumlikkust, kulustruktuuri läbipaistvust ning seda, kuidas hinnastrateegia toetab ettevõtte pikaajalist kasvu.

► Innovatsioonilaagri viimane päev keskendus tagasisidele. Kõik osalejad said riigipõhises grupis arutleda kahe päeva jooksul kuuldu ja nähtu üle.

► Innovatsioonilaagri lõpetas Anders Ingvesi ettekandega "A Holistic Approach to Business Growth". Ta keskendus oma esitluses küsimusele, kuidas ettevõtted saavad siseneda jätkusuutlikku ja teadlikku kasvuprotsessi. Ta rõhutas, et kasv ei seisne üksnes suuremas müügis või suuremas mahus tegevuses, vaid pigem selles, kuidas ettevõte suudab koos oma meeskonna ja sidusrühmadega mõtestada eesmärke, protsesse ja väärtuspakkumist nii, et need toetaksid tulevikuküsimustele vastamist.
Ingves rääkis mitmest tavalisest takistusest, mis kasvuteel ette võivad jääda: näiteks liigne keskendumine asutaja otsustele, kvaliteedi hoidmine suuremas mahus, hooajalisusest tulenevad rahavoo kõikumised, tehnoloogiliste ja süsteemsete lahenduste puudujääk, talentide nappus ning brändi selge positsioneerimine. Samuti juhtis Ingves tähelepanu ettevõtte sisemisele kultuurile ja psühholoogilisele valmisolekule muutusteks: tõeline kasv ei tule automaatselt, vaid eeldab strateegilist mõtlemist, julgust proovida uusi lahendusi ja suutlikkust kohaneda muutuvate oludega.

Innovatsioonilaagri ettekannete ja töötubade sisuga saab lähemalt tutvuda SIIN!

Projekti veebileht neile, eks soovivad toimuvaga kursis olla on SIIN! 

Innovatsioonilaagri toimumist toetas: