Kopra Talu
Seminarid maal, Aktiivne puhkus, Majutus, Toitlustamine ja söögikohad
ASUKOHT:
Tuhalaane küla, 71022, Mulgi vald, Viljandimaa
Asukoht kaardil
GPS 25°36'54'' E, 58°10'34'' N
KONTAKT:
GSM: (+372) 521 0318
E-KONTAKT:
KONTAKTISIK:
Merike Härmsalu
Kuni 20-le / 16 kohta, 20-50-le / 25 kohta, 50-100-le / 60 kohta, Üle 100 inimese / 120 kohta
Kopra Talus saab korraldada konverentse, koosolekuid, seminare väiksematele ja suurematele seltskondadele. Ruumid on valgusküllased ja avarad, varustatud kaasaegse tehnika ja kirjatarvetega. Mööbel on mugav ja on kergesti ümber paigutatav vastavalt sellele, mis laadse koolitusega on tegemist. Lisaks siseruumidele, on võimalik suvel seminar läbi viia ka õues Päikeselaval.
| Ruum/Paigutusstiilv | Teatristiil | Klassiruumistiil | Seminaristiil | U-kujuline paigutus | |
| Peamaja seminarisaal | 120m2 | 120 | 60 | - | 40 |
| Mulgi tuba | 15m2 | - | - | 16 | - |
| Jäälinnumaja saal | 50m2 | - | - | 30 | - |
| Külalistemaja saal | 45m2 | - | - | - | 25 |
Seminari läbiviimiseks: dataprojektor, ekraan, pabertahvlid, helisüsteem, wifi, laptop, DVD, televiisor, CD- mängija.
Kirjatarbed: valge paber, markerid, pliiatsid-pastakad, seinanätsud.
Lisateenused: majutust, toitlustus, saunad. Aktiivne puhkus: piljard, koroona, lauatennis, võrkpall, ujumisvõimalus Paluküla järves, kanuud, paadid, matkarada kuni 1 km, meeskonnamängud, sportmängud-atraktsioonid.
Võimalused lähipiirkonnas: Õisu matkarada 5 km, kirjanik A.Kitzbergi tubamuuseum 12 km, Mulgi savikoda 15 km, Loodi looduspark ja liivapaljand 15km.
Suve- ja talvepäevade korraldamise võimalus: suvel kuni 1000 ja talvel kuni 120 inimest. Suvel pakume lisaks majutusele majades, ööbimisvõimalust aitades. Telgikohti kuni 200. Õhtuse meelelahutusliku osa saab läbi viia Päikeselaval, mis mahutab kuni 350 inimest.
Asukoht kaardil
Viljandimaa vaatamisväärsused (10)
Karksi kantsi ehk Lossimägi
Karksi kantsi ehk Lossimäge peetakse muistsete eestlaste linnuse asemeks. Muistsete eestlaste linnusease. Karksi foogtkonda mainivad ajalooallikad esmakordselt 1248. a. Karksi linnus hävis Põhjasõjas 1708. aastal. Säilinud müüride vahel linnuse hoovis toimuvad tänapäeval kultuuri- ja spordiüritused.
Ajaloolist huvi pakuvad 1778. aastal valminud Karksi Peetri kirik, mis on ainulaadne Eestis ja 17. sajandist pärit Karksi mõisniku kindralleitnant von Lieveni perekonna barokkstiilis kabel, mis asub endise ordurüütlite kalmistu kohal. Kabel on vanim ümbruskonnas säilinud ehitusmälestis. Karksi mõisa süda jääb linnusest mõni kilomeeter eemale, säilinud on osa tiikidega kujundatud pargist ja mõned kõrvalhooned. Siinsed järvesilmad pakuvad silmailu, kalastamis- ja ujumisvõimalusi.
Kirjanik A.Kitzbergi tubamuuseum
August Kitzberg (1855-1927) on Viljandimaa tuntumaid kirjanikke, siinmail on ta saanud inspiratsiooni oma teoste kirjutamiseks. Muuseumis saab tutvuda põhjalikult Kitsede suguvõsaga, Kitzbergi loominguga ja vallakirjutaja töötoaga. Võimalus on seigelda kirjaniku loominguradadel jalgsi, ratastel või autoga. Muuseumist saab tellida teejuhi.
Kolga-Jaani Ristija Johannese kirik
Kolga-Jaani Ristija Johannese kirik ehitati juba 14. saj, torn lisati 1875. Säilinud on 1380. a puukrutsifiks, 18. saj kroonlühter, maalid ja vana kalmistu. Altariseina asemel on idaaknal vitraaž. Omapärased on kirikus säilinud Vana Testamendi teemalised maalingud.
Olustvere mõis
Olustvere mõisa peahoone on ehitatud järgides juugendstiili 19. sajandil. Peahoone vastas asuv valitseja maja seostub stiililt hästi peahoonega. Teistest hoonetest on tähelepanuväärivad punastest tellistest karjaõu koos meierei ja väravatega, viinavabrik ning maantee ääres asuv ait. Omapära lisab metallist varikatuse ja vändaga kaev. Kompleksi ümbritseb kõrge kivimüüriga piiratud liigirikas inglise stiilis park ja põlispuude alleed. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli kasutuses olevas mõisa peahoones asub muuseum, kus eksponeeritud topistekogu.
Parika raba
Olustvere vallas asub Eesti üks vanemaid rabasid Parika raba, mille vanuseks arvatakse olevat ligikaudu 9000 aastat. Rabas asuvas Parika järves kasvab mitmeid haruldasi veetaimi.
Soomaa Rahvuspark
Soomaa Rahvuspark moodustati 1993. a puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa Külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal saab informatsiooni õpperadade, piknikupaikade, vaatetornide, matkaonnide jms kohta. Populaarsemad neist on Ruunaraipe Luited, Kopra rada, Riisa raba rada, Mulgi heinamaa, Oksa kompleks, Läti vaatetorn, Meiekose õpperada ja laagriplats, Ingatsi rada ja vaatetorn, rippsillad, karu post.
Suure-Jaani kirik
Suure-Jaani kiriku (ehitatud XIV saj) torni siseseina on müüritud rõngasrist nn. Anne rist, mille talurahvas olevat pühendanud naisele, kes Liivi sõja ajal katku surnud inimesi pesnud ja riidesse pannud. Vaatamist väärib ka Suure-Jaani kalmistu ja Lembitu ausammas.
Teringi maastikukaitseala
Selleks, et kaitsealast ülevaadet saada ja rabaloodust nautida, on ehitatud 4,5 km pikkune ringikujuline laudtee, mille läbimiseks kulub ligikaudu 2 tundi. Rajal on hulgaliselt informatsiooni taimestiku, loomastiku ja linnustiku kohta, samuti puhkepingid. Rajal matkates on võimalik näha kidurate soo-mändidega lageraba, puisraba, älveid, laukaid, vana looduslähedast metsa, segametsa, kuusikut, kaasikut, männikut ja tutvuda mitmekesise rabataimestikuga. Suvel-sügisel on matkarajal võimalik osa saada rikkalikust muraka, pohla või jõhvikasaagist.
Giidi tellimine õpperajale tel: +372 513 2944.
Vana-Võidu mõis
Tänassilma ürgoru lõunakaldale jääv Vana-Võidu mõis võis mõisana olemas olla juba XV saj lõpul. Oma järelklassitsistlikust stiilist ja sarmist on peahoone palju minetanud, kui tema tiibosad, mis algselt olid mõeldud ühekorruselistena, 1939. a ümber ehitati. Üks uhkemaid ehitisi on otse eesväljaku äärde jääv ait, mida ilmestab sammastik.
Viljandi lossipark koos ordulinnuse varemetega
Viljandi lossipark koos ordulinnuse varemetega asub Viljandi ürgoru põhjapoolses osas. Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sõdade tõttu on võimsast ordulinnusest antud hetkeks vaid mõni kivisein püsti jäänud. Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Kaunis vaade avaneb varemetelt Viljandi järvele.
