Roosta Puhkeküla
Seminarid maal, Aktiivne puhkus, Majutus, Toitlustamine ja söögikohad
ASUKOHT:
Elbiku küla, 91202, Lääne-Nigula vald, Läänemaa
Asukoht kaardil
GPS 23°31'11'' E, 59°9'26'' N
KONTAKT:
Tel: (+372) 472 5190
GSM: (+372) 525 6699
E-KONTAKT:
Kuni 20-le / 10 kohta, 20-50-le / 50 kohta, Üle 100 inimese / 300 kohta
Roosta Puhkeküla konverentsikeskuses on kuni 12 seminari- ja tegevusruumi. Kõigis ruumides on wifi, saab kasutada plastik- ja pabertahvlit, valget ekraani, telerit ja dataprojektorit. Ormsö saalis on mikrofon ja võimendus. Lisaks saab tellida dataprojektori, arvuti, tõlketehnika, teisaldatavad seinamoodulid ja kõik muu, mida vajate.Vaba aja veetmiseks saame gruppidele tellida õhtujuhi, show-programmi, väljasõidud.
| Ruum/Paigutusstiil | Teatristiil | Klassiruumistiil | Seminaristiil | U-kujuline paigutus | Kohvikustiil | |
| Ormsö saal | 120m2 | 160 | 60 | 52 | 45 | 88 |
| Valge saal | 75m2 | 65 | 40 | 35 | 30 | 48 |
| Kaminasaal | 80m2 | 70 | 45 | 48 | 40 | 64 |
| Runö saal | 48m2 | 63 | 32 | 36 | 28 | 40 |
| Ragö nõupidamisruum | 30m2 | - | - | 10 | - | - |
| Nuckö saal | 400m2 | 250 | 100 | - | 75 | 150 |
Seminari läbiviimiseks: dataprojektor, valge ekraan, pabertahvel, wifi. Tellimisel: helisüsteem, pea -ja käsimikrofon, laserpointer.
Kirjatarbed: paberid, harilikud pliiatsid, tahvli markerid, seinanätsud.
Lisateenused: majutus, toitlustus, saunad, seikluspark, peosaal/baar, bowling, piljard, disc golf, mini golf, tennis, korvpalliplats, võrkpall, meeskonnamängud (korraldajad: 360 kraadi, Osmussaare reisid), rannikumatk, vibulahing, paintball.
Võimalused lähipiirkonnas: rand 300 m, suvel rannas surfiteenused, ratsatalu 4 km, Saare mõisa muuseum ja matkarada 20 km, Peraküla matkarada 12,5 km, Rooslepa kabel 2 km, Dirhami sadam.
Suve- ja talvepäevade korraldamise võimalus. Max osalejate arv majutusega majades 250, koos telkimisega 600. Lisaks 14 karavanikohta. Olemas suve -ja talvepäevade ürituskorraldus partnerid.
Asukoht kaardil
Läänemaa vaatamisväärsused (10)
Haapsalu piiskopilinnus
Haapsalu piiskopilinnust hakati rajama 13. sajandil, kui moodustati Saare–Lääne piiskopkond, mille keskuseks Haapsalu sai. Linnuse vanim osa on nn väike linnus ning väärtuslikum osa Toomkirik, mis on suurim ühelööviline kirik Baltikumis. Kirikuga ühendatud ristimiskabelit kutsutakse ka Valge Daami kabeliks, sest just selle kabeli aknale ilmub augusti täiskuuöödel valge naisekuju.
Piiskopilinnuse muuseum tutvustab linnuse ajalugu, eksponeeritud on keskaegsed relvad ja raidkivid. Linnale ja selle ümbrusele saab pilku heita Kellatornist.
Haapsalu raudteejaam
Haapsalu raudteejaama nn Imperaatoripaviljonis asub Eesti Raudteemuuseum. Haapsalu vaksal (ehit. 1905-1907) on linna üheks omapärasemaks hooneks, mille puitpitsiline historistlik ehituslaad on saanud eeskujuks nii mõnelegi teisele linna esinduslikule majale. Jaamahoone projekt koostati Peterburis ning selle suursugususega rõhutati Haapsalu kui kuurortlinna tähtsust ja vajadust vastu võtta Vene kroonitud päid.
Haapsalu vanalinn
Haapsalu vanalinn oma puitpitsiliste majade ja kitsaste mereni suunduvate tänavatega on iga romantiku unistuseks.
Ilon Wiklandi galerii
Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu. Ilon Wiklandi Galeriis (www.salm.ee/muuseumid/iloni-imedemaa) on väljapanek kunstniku töödest.
Lihula linnus
Lihula linnuse ehitasid sakslased juba 1242. aastal. 1234-1251 oli Lihula Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks. Linnus koos selle juurde tekkinud asulaga hävisid 1558-1583.a. toimunud Liivi sõjas. Linnuse varemetel on praegu lauluväljak ning siit avaneb hea vaade ümbruskonnale.
Matsalu Rahvuspark
Rahvusvahelise tähtsusega märgalal (486 km2) on Läänemere suurim ja liigirikkaim rändlindude pesitsemis- ja rändepeatuspaik. Huvilistele on rajatud linnuvaatlustornid Keemus, Suitsul, Penijõel, Kloostril ja Haeskas. Rahvuspargi keskus asub Penijõe mõisas, mille teiselt korruselt leiate muuseumi.
Noarootsi ja Nõva
Osmussaar ja Osmussaare maastikukaitseala
Osmussaar on Eesti loodepoolseim paik, eripärase maastiku ja huvitava asustuslooga. Pärimuse järgi on siia maetud viikingite peajumal Odin – siit ka saare rootsikeelne nimi Odinsholm. Pool tuhat aastat asustasidki saart peamiselt rannarootslased, seejärel asus siin pool sajandit Nõukogude Liidu sõjaväebaas. Osmussaarelt leiate Läänemaa kõrgeima koha Osmussaare pankranniku.
Ridala Maarja-Magdaleena kirik
13. saj. rajatud Ridala kirik on üks Eesti paremini säilinud keskaegseid kirikuid, mis on ehitatud Lääne-Eestile iseloomuliku ühelöövilise hoonena. Jumalakoda oli pühendatud Maarja Magdaleenale Kirik on püsinud tulest ja sõdadest kahjustamata, pikihoone katusel on tänaseni vanade meistrimärkidega katusekivisid. Kirikus on säilinud seinamaalingute fragmente (arvatavalt 14. saj.), barokk-kantsel (1656, E.Thiele) ja -altar.
Vormsi
Vormsi saar on ajalooline rannarootslaste asuala. Arvatakse, et saarele on nime andnud Islandilt pärit viiking Orm (tõlkes Madu). Saare külade nimed ja omapärane külaarhitektuur pärinevad rannarootslastelt.
Vormsi Püha Olavi kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis ning asub Hullo loodeosas Hakabakanil.
Kirikust loodes asuv Vormsi kalmistu on Eesti omapärasemaid, selle vanemas osas on säilinud hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngasriste.
Saare lõunarannikul asuva Rumpo poolsaare rannaniitude ning Hullo lahe laidude säilitamiseks moodustati 1987. a. botaaniline kaitseala. Rannaniitude jätkuv kinnikasvamine ohustab siin kasvavaid haruldasi samblikuliike (tundrasamblik), laiud on pesitsusalaks paljudele rannikulindude.
